Heade praktikate kogumist toetas projekti "Alustavat õpetajat toetavate koolide praktikate levitamine ja koostöövõrgustiku kasvatamine" vahendusel Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.
Tutvuge projektiga lähemalt
Teemad
- Alustava õpetaja sisseelamist soodustavaks värbamiseks
- Õpetamise alustamisega seotud eripärasid arvestavaks töö-, elu- ja enesearengu korralduseks
- Kooli kultuuri tutvustamiseks alustavale õpetajale
- Mentorluse õnnestumiseks
- Vestlusteks alustavate õpetajatega
- Kui uus õpetaja tuleb kooli õppeaasta keskel
- Ideid juhtudeks, kus uusi õpetajaid tuleb korraga kooli mitmeid
- Järjepideva arengu toetuseks
Lähemalt
Alustava õpetaja sisseelamist soodustavaks värbamiseks
- Muraste Koolis värvatakse uus õpetaja juba kevadel, aprillis, mis võimaldab tal külastada kooli ja tunde veel enne, kui ta ise õpetajana alustab. Samuti saab ta osaleda õppeaasta lõpetamisega seotud ühisüritustel ja tutvuda kolleegidega. Tekib ka võimalus juba suvel ettevalmistusi teha ja sellega õppeaasta alguse suurt töömahtu vähendada.
Õpetamise alustamisega seotud eripärasid arvestavaks töö-, elu- ja enesearengu korralduseks
- Töökoormuse optimaalsena hoidmiseks hoiab Haabneeme Kooli direktor Sirje Toomla end kursis alustava õpetaja töö ja jõudlusega. “Vaatame, kuidas läheb, arutame ja vajadusel vaatame tundide arvu üle,” rääkis Sirje.
Tunniplaani koostades jälgitakse, et alustavale õpetajale ei tuleks päevas rohkem kui kuus tundi järjest. Vaadatakse, et alustava õpetaja tunniplaanis oleks ka vabu tunde n-ö hingetõmbeajaks ja kolleegide tundide külastamiseks. Vähemalt üks tund on alustaval õpetajal ja mentoril tunniplaanis ühine "vaba tund”, et tagasisidestada tunnivaatlust ja seada uued eesmärgid. - Muraste Koolis on koolijuht teinud teadliku valiku hoida alustava õpetaja kontakttundide arv madalam üldiselt kehtestatust - direktor Priit Jõe on pidanud alustava klassiõpetaja jaoks optimaalseks 17 kontakttundi nädalas.
- Valga Gümnaasiumis rõhutatakse paindlikke ja osaajaga töötamise võimalusi - näiteks töötamine 2-3 päeva nädalas. Uut õpetajat oodatakse end oma tegudega kooli ajalooürikusse kirjutama, mida võimaldab kooli omanäoliseks kujunemine.
- Kilingi-Nõmme Gümnaasium panustab personali arenguprogrammidesse. Lisaks ollakse nii seal koolis kui Valga Gümnaasiumis valmis alustavale õpetajale looma tingimusi, mis õpetaja uude kohta ümberasumist atraktiivsemaks muudaksid. Näiteks soodustingimustel elukoha leidmine. Sellega aitavad koolid toetada õpetajate tööleasumist ka suurematest linnadest väljapoole.
- On mitmeid koole, kus juhtkond soovitab alustavale õpetajale kutseaasta programmis osalemist, teiste seas Mustvee Kool, Tallinna Kunstigümnaasium, Viimsi Kool.
Kooli kultuuri tutvustamiseks alustavale õpetajale
- Konguta Kooli direktor Liina Tamm jagab uute töötajatega materjali, mis kannab nime "Saame tuttavaks". "Annan tavaliselt uuele inimesele selle lugemiseks koju ja vestlen temaga lugemise järgselt, kas ja kuidas ta loetust aru sai. See on selline sõbralik vestlus ja kui saan aru, et lugemine oli pindmine, siis rõhutan olulise üle. On oluline, et me mõistaksime ja saaksime asjadest aru ühte moodi," selgitas Liina.
Lisaks on Konguta Koolil oma aabits, mis kingitakse nii uutele töötajatele kui uutele õpilastele. "Konguta Kooli aabits on koostatud õpilaste vaatenurgast ja õpilaste endi poolt. Aga ma pean seda väga oluliseks raamatuks koolikultuuri mõistmise seisukohalt." Aabitsa koostajatel on ka üks suur unistus. Nad soovivad, et aastaks 2020 oleks igal Eesti koolil olemas oma aabits! - Jüri Gümnaasiumil on kodulehel kõigile huvilistele kättesaadav veebipõhine Jüri Gümnaasiumi kultuuri käsiraaamat, milles tutvustatakse põhjalikult kooli toimimist, üritusi ja paljut-paljut muud. Sellele raamatule tuleb juba lihtsalt ise pilk peale heita!
- Inglise keele mõistjatel on hea võimalus viia end kurssi Eesti Rahvusvahelise Kooli töötajate käsiraamatuga, kus on muuhulgas põhjalikult käsitletud ootusi õpetajatele, jagatud mitmesugust praktilist infot, mis on koolis töötamise jaoks oluline, ning toodud välja ka õpetajate enserefleksiooni ja tundide vaatluste vormid.
- Haabneeme Koolis pööratakse tähelepanu sellele, et kohe alguses tutvustada uuele õpetajale selgelt kahte ootust: hea töö tegemise kõrval tuleb olla aktiivne ka kolleegidega suhtlema. “Tuled ise, oled aktiivne - oled kursis toimuvaga,” põhjendab direktor Sirje Toomla alustavale õpetajale, miks on oluline, et ta ei jääks vahetundideks ainuüksi oma klassiruumi.
Mentorluse õnnestumiseks
- Muraste Koolis lepitakse alustava õpetaja, mentori ja direktori vahel kolmepoolselt kokku mentorlusega kaasnevates ootustes ja tegevustes.
- Mentorlus on alustavale õpetajale Haabneeme Koolis struktureeritud ootustega üheks aastaks: kord nädalas toimuvad uue õpetaja tundide vaatlused ja arutelud mentoriga ning kaasõpetajate tundide külastused. Mentorite töö on eraldi tasustatud.
Et toetada mentorluse järjepidevat ja tõhusat toimimist, võimalike murekohtade kohest avastamist, kohtub direktor Sirje Toomla iga kuu mentoritega, et olla kursis, kuidas läheb nii uutel tulijatel kui mentoritel. - Jüri Gümnaasiumis on mentorluse kogemust kogenenud õpetajate ja alustavate õpetajate vahel juba enam kui 10 aastat. Selle aja jooksul on aru saadud, et nii mitmedki asjad on hea kirja panna: näiteks eeldused heaks koostööks ja näidisplaanid mentoritele.
Mentori valikul lähtutakse võimalusel ainevaldkonnapõhisusest, õpetajate paiknemisest koolimajas ja mentori valmisolekust uut õpetajat aasta jooksul toetada.
Koolis toetatakse ka vastastikuseid tunnivaatlusi juhendatava ja mentori vahel ning teistegi kolleegidega (vajadusel kaasatakse tugikeskus tundi asendama, et vaatlust võimaldada). Võimalusel planeeritakse mentori ja juhendatava tunniplaani ühine vaba tund, et neil oleks võimalik erinevaid teemasid omavahel arutada.
Õppeaasta lõpus toimuvad kohtumised kõikide mentorite ja uute töötajate vahel. Üheskoos analüüsitakse aastat, kordaminekuid, arengukohti ning antakse hinnang koostööle juhendatava ja mentori vahel. Direktor Maria Tiro rääkis, et just seesuguste kohtumiste ja uute töötajate tähelepanekute pinnalt on nad loonud ka eraldi materjalid uutele õpetajale, mida igal aastal viimasel kohtumisel uuesti üle vaadatakse ja jälle uute ettepanekutega täiendatakse.
Vestlusteks alustavate õpetajatega
- On teada, et detsember on paljude alustavate õpetajate jaoks madalseisu aeg. Haabneeme Koolis arvestatakse sellega: lisaks mentori erilisele tähelepanule sel kuul on kõigile uutele õpetajatele planeeritud direktoriga kokkusaamine ka just sellesse aega, et analüüsida ja võtta senine tegevus kokku ning planeerida ja eesmärgistada edaspidine. Fookuses on uue tulija tunnikoormus, arenguvõimalused, koolitused ja ühisseminarid.
- Muraste Koolis toimub alustava õpetajaga katseaja lõpus vestlus, et üle vaadata kooli ja õpetaja tegevused ning ootused ja nende täitumine. See annab võimaluse veelkord sõnastada ühised eesmärgid ja teha vajadusel korrektuure oma tegevuses.
- Jüri Gümnaasiumis toimuvad kõigi õpetajatega vestlused kord aastas; uute õpetajatega lisandub veel üks täiendav vestluskord, et ka juhtkonna tasandil oleks võimalik olla kursis sellega, kuidas uuel töötajal läheb ning kuidas ta ennast tunneb.
Kui uus õpetaja tuleb kooli õppeaasta keskel
- Sellisel juhul püütakse Jüri Gümnaasiumis luua võimalus, et uus õpetaja võiks nädal aega jälgida kogenud kolleegi tööd, tutvuda dokumentide, õpilaste ja teiste töötajatega ning seejärel asuda juba oma rollis tööle.
Kuna aasta keskel on koolis väga kiire, siis on uuele töötajale loodud ka nn SOS pakett, et kõik vajalik saaks talle üle antud, ning viited, kust mida ja keda leida, oleksid kergesti kättesaadavad.
Ideid juhtudeks, kus uusi õpetajaid tuleb korraga kooli mitmeid
- Jüri Gümnaasiumis viiakse läbi uute töötajate koolituspäevi-mõttekodasid ning nende vormi on koolis aasta-aastalt edasi arendatud. Algselt tutvustasid seal kõike koolielu puudutavat kooli juhtkonna liikmed, alates 2008/09 õppeaastast ka samal aastal loodud kooli tugikeskuse liikmed. "Kui alguses olid kohtumised uutele töötajatele pigem infot jagavad, siis järjest enam tekkis vajadus kutsuda paljudes dokumentides ja kordades orienteerumiseks uued õpetajad ka ise praktiliselt kaasa lööma," rääkis direktor Maria Tiro. "2013/14 õppeaastal algatasime uutele töötajatele mõttekojad, mis kestsid terve päev ning kus praktiliste tööde käigus oli võimalik orienteeruda nii kooli dokumentatsioonis kui ka arendada meeskonnatööd, suhteid ja omandada vajalikke teadmisi."
Alates 2014/15 õppeaastast on mõttekojad olnud juba 2-päevased, et erinevatele teemadele veelgi põhjalikumalt keskenduda ja omavahel läbi arutada. Koolituspäevi/mõttekodasid viivad nüüd läbi juhtkonnaliikmed, tugikeskuse liikmed, personalispetsialist ja kooli tervishoiutöötaja. Osades tegevustes toimub töö koos mentoritega.
2014/2015 õppeaastast alates toimuvad terve aasta jooksul uutele töötajatele mõttekojad, kus arutatakse ühiselt rõõmude-murede üle ning viiakse läbi ka mõni praktiline koolitus. Mõttekodasid veavad õppedirektor ja tugikeskuse juhataja ning alates 2015/2016 õppeaastast ka personalispetsialist.
